Pentus-Rosimannus: me pole nõus

„Hetkel tuleb meil välja selgitada, milline on Eesti reaalne suutlikkus põgenikke vastu võtta, neid integreerida. Lahendused tuleb leida kiiresti ja kaasa mõelda saab igaüks - nii riigi, omavalitsuse, kodanikuühiskonna esindaja kui ka ettevõtluses tegutseja,“ selgitas Pentus-Rosimannus pressiteate vahendusel.

Tema sõnul on täna avaldatud asüülitaotlejate ümberpaigutamise jaotuse aluseks Euroopa Komisjoni ettepanek, mille taust ja põhjused on küll teada, aga kujunemise alused on Eesti jaoks rohkelt küsimusi tekitavad, sest ettepanek ei arvesta meie tegelikku võimekust ega olukorda. „Plaani kohaselt jagatakse põgeniku staatuse saanud 40 000 inimest, peamiselt Süüriast ja Eritreast liikmesriikide vahel. Eesti ei saa Euroopa Komisjoni praeguse lähenemisega nõustuda,“ ütles välisminister.

Tema sõnul peaks Euroopa Liidu pikemaajaline poliitika arvestama ka seda, et tegemist on segarändega, kus Vahemerd ületavad üheskoos nii sõjapõgenikud kui ka parema elu otsijad. „Kindlasti tuleks välja töötada meetmed majanduspõgenike tulemuslikuks tagasisaatmiseks. Poolik lahendus, kus kõiki immigrante käsitletakse põhimõtteliselt sarnaselt, tekitab kasvava tõmbeefekti ning sellisel juhul probleemid kasvavad ja tragöödia Vahemerel jätkub,“ sõnas Pentus-Rosimannus.

Euroopa Komisjon võttis täna vastu esimesed konkreetsemad ettepanekud, et rakendada kava, mille järgi saabuks Eestisse kahe aasta jooksul ühtekokku 1064 pagulast.

Täpsemalt on Eestisse kavas kahe aasta jooksul ümber paigutada 443 varjupaigataotlejat Itaaliast ja 295 Kreekast. Sama aja jooksul asustatakse Eestisse ümber 326 inimeste, kelle varjupaiga taotlus on rahuldatud.

„Tänaste ettepanekutega muudab komisjon sõnad tegudeks. Solidaarsus käib käsikäes vastutustundega. Seepärast hõlmavad meie ettepanekud nõudeid, et varjupaika antaks ainult nendele, kes seda tõesti vajavad, ja et liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva kuritarvituste ärahoidmiseks. Igaüks, kes vajab varjupaika, peaks selle Euroopas leidma, kuid need, kelle nõudmised ei ole õigustatud, tuleks kiiresti välja selgitada ja saata nad päritoluriiki tagasi. See on väga oluline selleks, et ühiskond rändepoliitikat tunnustaks,” selgitas Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans pressiteate vahendusel.